Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti raiub end tippliigasse

    Metsä Woodi juht Esa Kaikkoneni sõnul oli eesti teiste valikute seas selgelt parim.Foto: Metsä Wood

    Läti Finieris Grupi tegevjuhi Jānis Ciemsi silmis on Eesti muutumas juhtivaks vineeritootjaks.

    “Eesti tõmbab maailmatasemel tootjaid ligi,” põhjendas ta, pidades silmas nii lätlaste kui soomlaste projekte. “Metsaomanikud ja paljud teised saavad nendest projektidest kindlasti väga suurt kasu.”
    Soome börsifirma Metsä Groupi kontserni kuuluva Metsä Woodi värske otsus investeerida Eestisse 50 miljonit eurot on Ciemsi sõnul selle ehe näide.
    Lätlastele kuulub Eestis tütarfirma Kohila Vineer, Lätis on emafirmal kolm tehast ja Leedus üks. Eestis konkureerivad nad juba praegu soomlastega – Otepää firma UPM-Kymmenega. Ciems ütles, et ta Finieris Metsä Woodi kui ähvardavasse konkurenti ei suhtu. ”Mõlemad esindame küll sama tööstust, aga globaalselt turusegmentide pärast ei konkureeri. Meie jaoks on Metsä investeering võimalus luua tugevam partnerlus, mis tähendaks tipptehnoloogia arengut, koostööd teadlastega, mis annab ka vineeritööstuse arengule tugevama tõuke,” rääkis ta.
    Ciems kiitis Eesti ettevõtluskeskkonda, ja tõi suure plussina välja, et eri valdkondades on võimalik pikaaegset koostööd teha. Ciems tõdes, et kvalifitseeritud töötajate leidmine võib küll keeruline olla, aga ta ei leia, et kui peagi kolm juhtivat tootjat Eestis tegutseb, oleks tööjõupuudus tegijatele ületamatu raskus. “See võib isegi olla päästik, et Soomes töötavad eestlased tagasi Eestisse tuleks, et metsandussektoris tööd leida.”
    Finieris Grupp laiendas eelmisel aastal Kohila vineerivabrikus tegevust, ehitades uue tehase. Investeeringu suuruseks ennustas ettevõte 60 miljonit eurot ja lubas tööd 150 inimesele.
    Lätlased ostsid Kohila vineeritootmise viis aastat tagasi, kui tehase eelmine omanik, Pjotr Sedinile kuulunud Baltic Panel Grupp pankrotistus. Lätlaste ja soomlaste kahe tehase koguinvesteering on seega ligi 110 miljonit eurot.
    Metsä Wood: Eestis kitsaks ei lähe
    Metsä Woodi juht Esa Kaikkonen rääkis Äripäevale, et peale Eesti oli valikus veel riike, kus tehas püsti panna. Praegu toodab Metsä Wood Soomes, Suurbritannias ja Venemaal, peagi on samas nimistus Eesti.
    Kas teie arvates on Finieris grupil ja UPM-Kymmenel praegu hirm nahas, et Eestisse investeerite?
    Arvan, et ei, sest kasepuidust vineeri tootmine on globaalne. Pigem on meie investeering märk sellest, et Eesti on konkurentsivõimeline koht, kuhu investeerida.
    Kas te valisite Eesti välja mitme riigi seast?
    Jah, muidugi, oli alternatiive, aga Eesti tundub praegu parima valikuna.
    Kas samas kohas tegutsedes kitsaks ei lähe?
    Globaalsus välistab selle, pealegi on tegemist ekspordiks tootmisega.
    Te ei võta tooret Eestist, vaid toote Soomest. Miks?
    Meie jaoks on seda Soomest lihtsam tuua ja toota siin.
    Kas te olete Eestis käinud?
    Mina? Väga-väga palju kordi.
    Mitu korda aastas?
    (Naerab) Raske öelda. Paar korda aastas. Ka tööasjus.
    Milline mulje teil Eestist on?
    Teil on konkurentsivõimeline ja oskuslik tööjõud, ilus loodus ja korralikud seadused.
    Millised Eesti ja Soome erinevused on?
    On nii sarnasusi kui ka erinevusi. Kui ma sarnasused reastaksin, siis see oleks kahepäevase seminari mahuga. Erinevustest ütleks, et Eesti on meie valdkonnas palju konkurentsivõimelisem kui Soome. Eestile annab eelise ka maksusüsteem, kui vaatame, milline riik meile tegutsemiseks kõige konkurentsivõimelisem on.
    Kavatsete kuni 200 inimest palgata. Siinsetel ettevõtetel on keeruline töötajaid leida, kuidas teie seda teha suudate?
    Ma usun, et suudame töötajaid leida. Peamiselt plaanime kohalikke palgata.
    Millist palka nad saama hakkavad?
    Ma ei tahaks spekuleerida. Usun, et palk on samas suurusjärgus, nagu sel turul makstakse.
    Millistes riikides plaanite veel tootmist alustada?
    See on kindel, et otsime võimalusi, kuidas kasvada, aga praegu ei tahaks järgmiste riikide üle spekuleerida. Eks näis, mida tulevik toob.
    Kuhu Eestis valmistatud toodang liigub?
    Põhiliselt Euroopasse ja Aasiasse, aga ma ei hakka täpsemaks minema.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.